Hetkel olen endal kokku lugenud 88 töö- või eraelulist kontot ja parooli, mis on u 3/4 kõigist kasutusel olevatest kontodest. Ma arvan, et 10–20 kontot on sellised, mille puhul ma ei mäleta kasutajanime ega parooli ega ka olemasolu. Kui ma peaksin vahetama neid kõiki paroole 30 päeva järel, siis see tähendab, et peaksin iga päev vahetama 1 või rohkem parooli. Neid kõiki on ilmselgelt ebareaalne meeles pidada.
Eriti põnevaks läheb siis kui mõnda parooli/kontot kasutavad mitmed inimesed (kahjuks selliseid kontosid ikka esineb). Mis ma siis selle parooliga teen või kuidas jagan? Saadan e-kirja koos kasutajanime ja parooliga? – Üldiselt oleks see ebaturvaline. Ka minu tegelikkus on see, et mõned paroolid korduvad, osa ei vasta nõuetele, kõiki neid ei vaheta ja mõnest ei hooli ka.
Parool klassikalise mõistena tähendab kokkulepitud märgusõna, leppesõna või -lauset, mille abil saab eraldada omi võõraist. Näiteks saadi parooli abil kindlusesse või tuvastati sõbralik isik vaenlase territooriumil.
Tänapäevaselt tähendab parool arvutisüsteemi turvalisust tagavat salasõna või muud märgijada, mis lubab süsteemi siseneda.
Tavakäsitluses loeme heaks parooliks:
Paroolidega seonduv on muutumas. Aru on saadud, et keerukad paroolid on suurem probleem, kui inimese võimekus nendega hakkama saada. Tuleb leida/kasutada täiendavaid viise isiku tuvastamiseks, kui seda on ainuüksi parool.
Seda lähenemist on näha juba näiteks Office 365 puhul, kus soovitatakse loobuda paroolivahetuse kohustusest. Lisaks on muudatused toimumas ka National Institute of Standards and Technology (NIST) poolt, kes samuti soovitab loobuda standardsest paroolivahetuse kohustusest.
Jätkuvate blogipostitustega pakume õudusunenäole ka lahendusi, millest siis lähitulevikus detailsemalt lugeda saab: paroolihaldurid, mitmetasemeline autentimine, ainulogimisega pöördus (single sign-on), privilegeeritud kontode haldus, identiteedi haldus, jne.
Küberhuviliste podcast Kübercast’i saatejuhid Ronnie Jaanhold ja Siim Pajusaar võtavad seekord luubi alla küpsised. Tänane saade on inspireeritud raamatust “Teekond allikale”, kus räägitakse armulauast. Paljud teavad, et armulauas jagatakse veini ja küpsiseid. Internetis ei jagata veini, küll aga ohtralt küpsiseid. Saates kergitatakse saladuskate interneti küpsistelt ja räägitakse küpsisepurust.
Seekordses KüberCast episoodis arutlevad saatejuhid Ronnie Jaanhold ja Siim Pajusaar Outlook teemadel ning seda eelkõige e-maili perspektiivist lähtuvalt.
Locked Shields on maailma suurim omataoline küberkaitseõppus, mida korraldab NATO küberkaitsekoostöö keskus. Õppus toimus 18.-21. aprillil Tallinnas ja sellel oli ligi 3000 osalejat. Osalejateks on NATO liikmesriigid ja NATO sõbralikud riigid (möödunud aastal Gruusia, sel aastal Ukraina).
