Ohvri süüdistamine on lihtne tekkima, ent süüdi on siiski kurjategijad, mitte ohver

CYBERS 11. okt. 2023

Eestis registreeritakse igal kuul umbes 200-300 suurema mõjuga küberintsidenti. Paraku räägitakse nendest avalikult või ka siseringis liiga vähe.

Jürgen Erm | CEO, CYBERS

Rünnakutest rääkimiseks või mitterääkimiseks on tihti mitu (kohati vastukäivat) põhjust. Vahel on strateegiliselt oluline mitte anda kurjategijatele kõlapinda, kuid tihti on asi lihtsalt selles, et ohvrid tunnevad häbi või kardavad oma maine pärast. Ohvrisüüdistamine on küberturvalisuses lihtne tekkima – tarkvara oli uuendamata, paroolid vahetamata, turvaprotokollid ei olnud paigas või oldi hooletu. Kuigi need on kõik üliolulised aspektid, on süüdi siiski pahatahtlikud kurjategijad, mitte ohver. Ohvriks langemist võib olla raske tunnistada, kuid enamikel juhtudel tõuseb juhtunu möönmisest rohkem kasu kui kahju.

Avatult rääkimise suurim kasutegur on üldise teadlikkuse kasv ja järgnevate rünnakute ennetamine. Teadmine juhtunust ja selle põhjustest aitab sarnaseid inimesi või ettevõtteid riskide hindamisel. Ettevõtete puhul on kitsamaks ja käegakatsutavamaks kasuteguriks aus maine oma klientide, partnerite ja töötajate silmis. Tunnistada rünnaku ohvriks langemist ja seejuures näidata, milliseid vastumeetmeid ette võeti, tõstab iga ettevõtte usaldusväärsust. Kahtlemata on ka juhtumeid, kus rünnakust rääkimine võibki olla kurjategijate taotlus. Näiteks enamik ummistusrünnakute (DDoS) läbiviijatest soovivadki tähelepanu püüda segaduse külvamisega.

Suur osa Eesti ettevõtete ja avalike teenuste vastu läbiviidavatest ummistusrünnakutest lähtuvad Venemaalt. Kahtlemata on agressorriigi huvi lihtsalt näidata, et rünnakud toimuvad, ning seeläbi tõsta ühiskonna üldist hirmutaset. Sellistel puhkudel on aga tegu lihtsate ja rumalate rünnakutega, millel enamasti ei ole ulatuslikku ega pikaajalist mõju. Tavaliselt jätavad need kurjategijad maha ka mingi eristusmärgi, lootes, et kuskil mainitakse nad ära.

Sellistel puhkudel on minu soovitus olla lakooniline – juhtus, tegelesime, väljusime võitjatena. Kui ettevõtetel on hirm mainekahju ees, siis sarnane tendents on ka eraisikute vastu toime pandud rünnakutes. Näiteks nn armukelmide või investeerimispetturite ohvriks langenud inimesed ei julge pahatihti sellest oma lähedastele rääkida, sest kardavad „lolliks tembeldamist“. Jällegi, ohver EI OLE süüdi, süüdi on pahatahtlikud kurjategijad. Rünnakust või kasvõi kahtlusest tasub rääkida – see võimaldab õigel ajal abi saada, tõstab üldist teadlikkust ja heal juhul aitab kaaskodanikel vältida sarnase rünnaku ohvriks langemist. Muidugi on kõige olulisem rünnakute ennetamine ja kurjategijatele ebasoodsa pinnase loomine. Seejuures on aga mõistetav, et väiksematel ettevõtetel ei pruugi olla ressursse ennetustööga tegelemiseks või ei tule see lihtsalt pähegi enne kui häda käes. Rünnaku avastamisel on esmatähtis operatiivne vastutegevus ja kõikide puudutatud osapoolte kiire teavitamine. Üks olulisemaid asju on aga juhtunust rääkimine. See aitab nii endal kui ka teistel tulevikus rünnakuid edukamalt vältida.

Artikkel avaldatud siin: ITuudised

Viimased postitused

4. juuni 2024

Küberturvalisus tootmisettevõttes – väljakutsed ja õppetunnid Hanza Grupi näitel

Kiirelt areneval digiajastul seisab tootmissektor silmitsi üha suurema hulga küberjulgeoleku ohtudega. Rahvusvaheliste ning keerukate operatsioonidega ettevõtted peavad need ohud juba eos maandama, et kaitsta kriitilist infrastruktuuri. Loe blogist ja kuula saadet, kuidas Hanza Grupp sellele kõigele lähenenud on.

Loe edasi
3. juuni 2024

Märgiline sündmus küberturbes: CYBERS on ametlikult osa NEVERHACK grupist

CYBERS ühines Euroopa juhtiva küberjulgeoleku kontserniga NEVERHACK SAS, et tugevdada turupositsiooni, laiendada haaret ja pakkuda klientidele lisaväärtust.

Loe edasi
21. märts 2024

Teenusedisain ja küberturvalisus käsikäes: Tänapäeva digitaalsete lahenduste alustalad

Tänapäeva kiiresti arenevas digimaailmas on ettevõtete edu võti pakkuda mitte ainult innovaatilisi, vaid ka turvalisi teenuseid. KüberCASTi viimases osas jagas Andres Kostiv, teenusedisaini ja kasutajakogemuse ekspert, olulisi teadmisi ja näpunäiteid, kuidas integreerida küberturvalisus teenusedisaini, et luua kliendikeskseid ja turvalisi digilahendusi.

Loe edasi

Kas teil on probleeme küberkurjategijatega? Kas arvate, et olete ohus?

Pakume laiahaardelist valikut küberturvalisuse teenuseid, tooteid ja lahendusi. Vajaliku lahenduse paneme kokku vastavalt iga organisatsiooni vajadustele.