Tere tulemast küberturvalisuse automatiseerimise põnevasse maailma! Hiljutises KüberCAST-i osas oli meil rõõm võõrustada Fredrik Ødegårdstuenit Shuffler.io-st, kes on kogenud turbeautomaatika ja SOAR-i (turbe korraldamine, automatiseerimine ja reageerimine) ekspert. Selles postituses toome välja mõned peamised mõtted, uurime turvalisuse automatiseerimist ja seda, miks see muutub küberturvalisuse maastiku lahutamatuks osaks.
Fredrik rääkis turvalisuse ja automaatiseerimise lõimumisest. Ta rõhutas, et turvalisuse automatiseerimine ei ole lihtsalt üks moesõna; pigem on tegemist olemasolevate tööriistade ja võimaluste ärakasutamisega turvalisuse vallas, protsesside sujuvamaks muutmises ja turvaanalüütiku elu tõhusamaks muutmises.
Saatejuhid Ronnie ja Siim tõstatasid küsimuse – mille poolest erineb turvaautomaatika teistest turvalahendustest? Fredrik selgitas, et see pole uute tööriistade kasutuselevõtt; selle asemel kasutatakse olemasolevat teavet sellistest tööriistadest nagu EDR (lõppseadmete tuvastuse- ja reageerimislahendus), SIEM-id (turbeteave ja sündmuste haldamine) ja palju muud. Maagia seisneb nende tööriistade ühendamises, et anda turvaanalüütikutele reaalselt kasutatavad andmed. Automatiseerimine seisneb olemasolevate protsesside tõhusamaks muutmises, mitte ainult protsesside ja tööriistade lisamises.
Fredrik toob praktilise näite automatiseerimise mõistmiseks, tuues esile e-posti automatiseerimise kasutusjuhtumid andmepüügi tuvastamisel. Alustades lihtsamatest ülesannetest ja liikudes järk-järgult keerukamate juurde on võimalik vältida levinud viga – saavutada täielik automatiseerimine ilma strateegilise plaanita. Ta kirjeldab, kuidas organisatsioonid saaksid oma turvalisust parandada rutiinseid protsesse automatiseerides.
See viib meid järgmise küsimuseni – kuidas käsitleda turbe automatiseerimise valmidust?
Fredrik tõstis esile tööstusstandardite puudumise ja rõhutas vajadust pideva, arengule suunatud lähenemise järele. Ta tõi välja raamistiku, mis keskendub peamistele tööriistadele, nagu juhtumihaldus, varahaldus, ohuteave ja sidekanalid, pakkudes organisatsioonidele tegevuskava, mille abil hinnata nende valmisolekut turvalisuse automatiseerimiseks.
Lõpetuseks läks vestlus küberturvalisuse automatiseerimise tulevikule. Fredrik lükkas kõrvale selle mõtte, et küberturvalisus läheb lihtsamaks. Siiski tõi ta positiivses noodis välja selle, et kogu seda keerukust saab tänu kogukonna algatuste, avatud lähtekoodide ja innovatsiooniga veidi lihtsamalt võtta.
Kui me seda teekonda läbi KüberCAST-i turbe automatiseerimise episoodi kokku võtame, on üks asi selge – küberturvalisuse tulevik on dünaamiline ja pidevalt arenev. Organisatsioonid, mis võtavad omaks turvalisuse automatiseerimise põhimõtted, keskenduvad pidevale arengule ja kasutavad ära kogukonna koostöö jõudu, on paremini varustatud digitaalse maastiku keerukuses navigeerimiseks.
Kuulake seda osa siit > #24 Küberturvalisus ja automatiseerimine
Tänapäeva kiiresti arenevas digimaailmas on ettevõtete edu võti pakkuda mitte ainult innovaatilisi, vaid ka turvalisi teenuseid. KüberCASTi viimases osas jagas Andres Kostiv, teenusedisaini ja kasutajakogemuse ekspert, olulisi teadmisi ja näpunäiteid, kuidas integreerida küberturvalisus teenusedisaini, et luua kliendikeskseid ja turvalisi digilahendusi.
Mullu tabas lunavararünnak kaht Harjumaal tegutsevat metallitööstusettevõtet, kus töötab kokku ligi 400 inimest. Firmade juhid räägivad avatult, mis ja miks juhtus, et aidata teistel sarnaseid ohte vältida.
Süvene andmeturbe ja tehisintellekti keerukesse, et mõista, kuidas need pöördelised tehnoloogiad muudavad äristrateegiaid ja tegevuse tõhusust.
