Tänases KüberCASTis on saatekülaliseks Jonatan Jõks Seesam kindlustusest, kus tema vastutada on kaks väga erinevat teemat – liikluskindlustus ja küberkindlustus. Küberkindlustus on Eestis suhteliselt uus, seega uurivad Ronnie Jaanhold ja Siim Pajusaar, et mis eristab küberkindlustust teistest kindlustusliikidest, miks seda vaja on ning mis saab siis, kui arvutiga on toimunud „avarii“ ja kui palju see kõik maksab.
Kindlustus tegeleb enamasti rahaliselt mõõdetavate kahjude hüvitamisega. Näiteks moraalne kahju ja mainekahju võivad olla mittetaastatavad ning samuti võib olla olukordi, kus ei teata, et kahju on tekkinud. Sageli arvatakse, et väiksemates ettevõtetes ei ole küberohtude pärast vaja muretseda, kuid tegelikkuses on just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted küberpättidele hea sihtmärk, sest sihitakse neid, kellele on lihtsam ligi saada. Arvutiviirus ei vali endale sihtmärki ettevõtte suuruse järgi, seega juba ainuüksi viiruste tõttu tuleks kindlustusteemade peale mõelda.
Küberkindlustus ei tundu olevat esimene kindlustusliik, mille peale inimesed mõtlevad. Küll aga tasub seda osta mitmetel põhjustel. Põhjuseid on mitmeid, näiteks finantsturvalisus, ligipääs ekspertidele ja enese usaldusväärsuse tõstmine. Näiteks hotellinduses võib küberprobleemide tõttu reaalne kahju tekkida sellest, kui süsteemid on maas ja broneeringuid ei ole võimalik teha. Selle tulemusena jäävad külalised tulemata ning hotellil tulu saamata.
Kuigi küberturvalisuse ja -kindlustuse peale peaks mõtlema kõik organisatsioonid, on ka valdkondi, mida Seesami küberkindlustus hetkel ei kata. Näiteks ei ole võimalik Seesami tootega küberkindlustada riigiasutusi, elektrijaamu, suuremaid haiglaid ja krediidiasutusi.
Tuleb siiski tõdeda, et küberkindlustus jäetakse ostmata tihti teadmatusest, et küberriski on võimalik kindlustada. Samuti seetõttu, et elatakse mõtteviisis, et risk ei puuduta meid ning teema on liiga keeruline.
Päevakajaliste uudiste rubriigis räägib Siim krüpteeritud e-mailide lahendusest, mida Google pakkuma hakkab. Siinjuures on oluline teha meeldetuletus, et kui tarkvara pakub mingit seadistust, siis tuleb veenduda, et see oleks ka sisselülitatud.
Küberkindlustusest saad täpsemalt kuulata SIIT.
Iga kord, kui ettevõte kaotab kümneid või sadu tuhandeid eurosid petuarvete, võltsitud maksekorralduste või ärikirjapettuse tõttu, kasutatakse sama väljendit: “langeti küberrünnaku ohvriks.” Ehk oleks aeg rääkida ausalt: tegu ei olnud tehniliselt keeruka rünnakuga, vaid rünnak algas hästi üles ehitatud manipulatsiooniga, mille eesmärk oli panna inimene uskuma, et ta teeb argiseid ja hädavajalikke toiminguid. Raamatupidaja töö […]
Neverhacki ründava turbe juht Kaspar Jüristo pälvis Eesti esimesel riiklikul konkursil Digiauhinnad 2026 “Hea häkkeri” tunnustuse. Auhinna eesmärk on tunnustada nn valge kaabu eksperte, kelle töö aitab avastada kriitilisi turvanõrkusi enne, kui neid jõuavad ära kasutada kurjategijad. Kolmapäeval, 27. mail Telliskivi loomelinnakus toimunud pidulikul galal kuulutati välja Eesti esimese riikliku konkursi Digiauhinnad 2026 võitjad. Rambivalgusesse […]
Tehnoloogia areneb kiiremini, kui regulatsioonid ja inimeste teadmised järele jõuavad. Pettused muutuvad usutavamaks, tööriistad võimsamaks ja nende kasutamisega kaasnev mugavus kasvab samuti kiiresti, kirjutab Ronnie Jaanhold. Arst kuulab patsienti, keskendub ja küsib täpsustavaid küsimusi. Ta ei kirjuta midagi üles, sest vestlus salvestatakse ning tehisintellekt koostab sellest ise haigusloo. Arstil jääb nüüd rohkem aega patsiendi jaoks, […]
